Introduction

International Journal of the Sociology of Language

Volumn , Issue 139, 1999, Pages 1-16

  Hennoste, Tut ^a   Keevallik, Leelo ^a   Pajusalu, Karl ^a  

^a UNIVERSITY OF TARTU   (Estonia)

Author keywords

[No Author keywords available]

Indexed keywords

EID: 33947636522     PISSN: 01652516     EISSN: 16133668     Source Type: Journal    
DOI: 10.1515/ijsl.1999.139.1     Document Type: Review

References (52)

1. Aavik, Johannes (1912). Kõige suurem germanismus eesti keeles. Eestl Kirjandus, 353-369
2. - (1936). Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus
3. Ariste, Paul (1981). Keelekontaktid. Eesti keele kontakte teiste keeltega. Tallinn: Valgus
4. Geistlinger, Michael; and Kirch, Aksel (1995). Estonia - a new framework for the Estonian majority and the Russian minority. Ethnos 45
5. Haav, Kaarel (1988). Internatsionalistliku rahvusteadvuse põhijoon - rahvuslik sallivus. Vikerkaar 5(3), 72-77
6. Hennoste, Tiit (1994a). Prospektiivsed minimaalhesitatsioonid eesti keele suulises tekstis. In Lähivertailuja 7, Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 44, K. Pajusalu and V. Yli-Vakkuri (eds.), 33-51. Turku: Turun yliopisto
7. - (1994b). Pragmaatiline partikkel NOH eesti keeles. Sissejuhatav ülevaade. In Lähivertailuja 8, Oulun yliopiston suomen ja saamen kielen laitoksen tutkimusraporteja 40, H. Sulkala and H. Laanekask (eds.), 9-20. Oulu: Oulun yliopisto
8. - (1997). Eesti keele sotsioperioodid. Üldpilt. In Pühendusteos Huno Rätsepale, Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7, M. Erelt, M. Sedrik, and E. Uuspõld (eds.), 45-66. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
9. Hint, Mati (1990). Russian influences in the Estonian language. In Congressus Septimus Internationalis Fenno-Ugristarum 1A. Sessiones Pienares, 87-104. Debrecen: ICFC
10. Kask, Arnold (1970). Eesti kirjakeele ajaloost I-II. Tartu: Tartu Riiklik Ülikool
11. - (1984). Eesti murded ja kirjakeel. Emakecle Seltsi toimetised 16. Tallinn: Valgus
12. Keevallik, Leelo (1994). varieerumine tänapäeva eesti kõnekeeles. Unpublished MA thesis, Univeristy of Tartu
13. - ; and Pajusalu, Karl (1995). Linguistic diversity and standardization in Estonian. The history of the active past participle. Dialectologia et Geolinguistica 3, 13-41
14. Kirch, Aksel; Kirch, Marika; and Tuisk, Tarmo (1992). The Non-Estonian Population Today and Tomorrow. A Sociological Overview. Tallinn: Estonian Academy of Sciences
15. Kulu, Hill (1992). Eestlased maailmas. Ülevaade arvukusest ja paiknemisest. Tartu: Tartu Ülikool
16. Laanekask, Heli (1992). Ühise eesti kirjakeele taotlemine XIX sajandi alguses. Akadeemia 6(4), 1172-1198
17. Lehiste, Ilse (1965). Poem in Halbdeutsch and some questions concerning substratum. Word 1(21), 55-69
18. Lindström, Liina (ed.) (1998). Väliseestlaste keelest. Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 9. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
19. Loog, Mai (1988). Soome mõjusid Tallinna noorte keelekasutuses. Keel ja Kirjandus 2, 3(31), 83-89, 144-148
20. - ; and Hein, Indrek (1992). Studies of Estonian Slang in Tallinn. Spring 1989. Opera Fennica and Linguistica 5. Tampere: Tamperen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos
21. Maandi, Katrin (1989). Estonian among immigrants in Sweden. In Investigating Obsolescence. Studies in Language Contraction and Death, N. Dorian (ed.), 227-241. Cambridge: Cambridge University Press
22. Mereste, Uno; and Saarepera, Maimu (1978). Emakeel ja rahvuskeelsus. Keeledemograafilisi etüüde I-IV. Keel ja Kirjandus 4, 6, 9, 10(21), 200-206, 336-341, 540-545, 588-592
23. Moora, Alice (1964). Peipsimaa etnilisest ajaloost. Ajaloolis- etnograafiline uurimus eesti-vene suhetest. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus
24. Murumets, Sirje (1983). Eesti keeleala murdelisest liigendusest "Väikese murdesõnastiku" põhjal II. Keel ja Kirjandus 11(26), 615-623
25. Oksaar, Els (1972). Spoken Estonian in Sweden and in the USA: an analysis of bilingual behaviour. In Studies by Einar Haugen, E.S. Firchow et al. (eds.), 437-449. The Hague: Mouton
26. Pajusalu, Karl (1987). Nivelleeruv murre: Karksi verb. Keel ja Kirjandus 9(30), 529-543
27. - (1992). Regional and social varieties of Estonian. Ural-Altaische Jahrbücher. Ural-Altaic Yearbook 64, 23-34
28. - (1996). Multiple Linguistic Contacts in South Estonian: Variation of Verb Inflection in Karksi. Turun yliopiston suomalaisen ja yleisen kielitieteen laitoksen julkaisuja 56. Turku: Turun yliopisto
29. - (1997). Keskse perifeeria mõjust eesti keele tekkeloos. In Pühendusteos Huno Rätsepale, Tartu Ülikooli eesti keele õppetooli toimetised 7, M. Erelt, M. Sedrik, E. Uuspõld (eds.), 167-183. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus
30. Panning, Tõnu (1978). Population changes and processes. In A Case Study of a Soviet Republic. The Estonian SSR, T. Parming and E. Järvesoo (eds.), 21-27. Bolder, CO: Westview
31. Raag, Raimo (1982). Lexical Characteristics in Swedish Estonian. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia 13. Uppsala: University of Uppsala
32. Raag, Virve (1998). The Effects of Planned Change on Estonian Morphology. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Uralica Upsaliensia 29. Uppsala: University of Uppsala
33. Rannut, Mart (1995). Beyond linguistic policy: the Soviet Union versus Estonia. In Linguistic Human Rights. Overcoming Linguistic Discrimination, T. Skuttnabb-Kangas and R. Phillipson (eds.), 179-208. Berlin and New York: Mouton de Gruyter
34. - (1998). Estonian Language Policy 1988-1997. Unpublished Ph.D. dissertation, University of Tartu
35. Rätsep, Huno (1989). Eesti keele tekkimise Iugu. Akadeemia 7(1), 1503-1524
36. Raun, Alo; and Saareste, Andrus (1965). Introduction to Estonian Linguistics. Ural-Altaische Bibliothek XII. Wiesbaden: Harrassowitz
37. Raun, Toivo U. (1981). The Estonians. In Russification in the Baltic Provinces and Finland, 1855-1914, C. Thaden (ed.), 287-354. Princeton, NJ: Princeton University Press
38. - (1985). Language development and policy in Estonia. In Sociolinguistic Perspectives on Soviet National Languages. Their Past, Present and Future, I.T. Kreindler (ed.), 13-35. Berlin: Mouton de Gruyter
39. - (1991). Estonia and the Estonians, 2nd ed. Studies of Nationalities in the USSR. Stanford: Hoover Institution Press
40. Saareste, Andrus (1932). Eesti keeleala murdelisest liigendusest. Eesti Keel 1, 2(11), 17-40
41. - (1938). Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens, I vihik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts
42. - (1941). Eesti murdeatlas. Atlas des parlers estoniens, II vihik. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts
43. - (1955). Petit atlas des parlers estoniens. Väike eesti murdeatlas. Uppsala: Almqvist & Wiksells
44. Tauli, Valter (1965). Johannes Aavik's language reform 1912-1962. In Estonian Poetry and Language, V. Kõressaar and A. Rannit (eds.), 106-122. Stockholm: Kirjastus Vaba Eesti and Estonian Learned Society in America
45. - (1968). Introduction to a Theory of Language Planning. Acta Universitatis Upsaliensis. Studia Philologiae Scandinavicae Upsaliensia 6. Uppsala: University of Uppsala
46. - (1984). The Estonian language reform. In Language Reform. History and Future, I. Fodor and C. Hagege (eds.), 309-330. Hamburg: Helmut Buske
47. Tiit, Ene (1993). Eesti rahvastik ja selle probleemid I-II. Akadeemia 8, 9(5), 1654-1679, 1847-1866
48. Vaba, Lembit (1997). Uurimusi läti-eesti keelesuhetest. Tallinn-Tampere: Eesti Keele Instituut and Tamperen yliopiston suomen kielen ja yleisen kielitieteen laitos
49. - ; and Viikberg, Jüri (1984). Siberi põhjaeestlasi kõnetamas. Keel ja Kirjandus 3, 4(27), 145-156, 210-222
50. Viikberg, Jüri (1988). Vanematest eesti asundustest Siberis. Keel ja Kirjandus 5(31), 284-288
51. Wiedemann, Ferdinand Johann (1869). Estnisch-Deutsches Wörterhuch. St. Petersburg: Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften
52. - (1875). Grammatik der Ehstnischen Sprache, zunähst wie sie in Mittelehstland gesprochen wird, mit Berücksichtigung der anderen Dialekte. St. Petersburg: Buchdruckerei der Kaiserlichen Akademie der Wissenschaften