Typology and soils of the Estonian floodplain forests;Eesti lammimetsade tüpoloogia ja mullad

Forestry Studies

Volumn 44, Issue , 2006, Pages 20-41

  Paal, Jaanus ^a   Rooma, Igna ^a   Jeletsky, Eeva Maria ^a  

^a UNIVERSITY OF TARTU   (Estonia)

Author keywords

Communities convergence; Fluvisols; Gleysols; Indicator species; Soil complexes

Indexed keywords

ALLIUM SATIVUM; ALLIUM URSINUM; ALNUS GLUTINOSA; ALNUS INCANA; ATHYRIUM FILIX-FEMINA; BETULACEAE; FILIPENDULA; FILIPENDULA ULMARIA; FRAXINUS; FRAXINUS EXCELSIOR; MALVACEAE; MERCURIALIS PERENNIS; POPULUS TREMULA; QUERCUS ROBUR; TILIA CORDATA; ULMUS; ULMUS LAEVIS;

EID: 33748755442     PISSN: 14069954     EISSN: None     Source Type: Journal    
DOI: None     Document Type: Article

References (72)

1. Arold, I. 2004. Eesti maastikuline liigestatus. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu, 72 lk.
2. Aune, E. I. 1973. Forest vegetation in Hemne, Sör-Tröndelag, western central Norway. - K. norske Vidensk. Selsk. Mus. Miscellanea, 12, 1-87.
3. Brunet, J. 1991. Die Vegetation der Erlenbruchwälder in Schonen (Südschweden). - Tuexenia, 11, 269-291.
4. Dierßen, K. 1996. Vegetation Nordeuropas. Verlag Eugen Ulmer, Stuttgart, 838 S.
5. Dovotliková-Novotnà, Z. 1961. Beitrag zur systematischen Stellung der Auengesellschaften. - Preslia, 33, 225-242.
6. Dufrêne, M., Legrendre, P. 1997. Species assemblages and indicator species: the need for a flexible asymmetrical approach. - Ecol. Monog., 67, 345-366.
7. Döring-Mederake, U. 1991. Feuchtwälder im nordwestdeutschen Tiefland; Gliederung - Ökologie - Schutz. - Scripta Geobot, 19, 1-122.
8. EC 1992. Council directive 92/43/EEC of 21 May 1992 on the conservation of natural habitats and of wild fauna and flora. - Official Journal of European Community, L206, 7-50.
9. Ellenberg, H. 1996. Vegetation Mitteleuropas mit Alpen in ökologischer, dynamischer und historischer Sicht. Verlag Eugen Ulmer, Stuttgart, 1095 S.
10. Hager, H., Schume, H. 2001. The floodplain forests along the Austrian Danube. - Klimo, E., Hager, H. (eds.). The floodplain forests in Europe. Current situation and perspectives. European Forest Institute Research Report, 10. Brill, Leiden, 83-100.
11. Hager, H., Buchleitner, E. 2001. The floodplain forests along the March and Thaya rivers in Austria. - Klimo, E., Hager, H. (eds.). The floodplain forests in Europe. Current situation and perspectives. European Forest Institute Research Report, 10. Brill, Leiden, 51-66.
12. Haraszthy, L. 2001. The floodplain forests in Hungary. - Klimo, E., Hager, H. (eds.). The floodplain forests in Europe. Current situation and perspectives. European Forest Institute Research Report, 10. Brill, Leiden, 17-24.
13. Ingerpuu, N., Vellak, K. (koost.) 1998. Eesti sammalde määraja. EPMÜ ZBI & Eesti Loodusfoto, Tartu, 234 lk.
14. Ilves, A. 1956. Eesti NSV soometsatüübid. Kandidaadidissertatsioon. Tartu. (Käsikiri TÜ Teadusraamatukogus).
15. Ilves, A. 1969. Metsade tüpoloogilisest liigestamisest ja klassifitseerimisest. - Metsamajandus, 2, 24-34.
16. Kalda, A., Paal, J. 1997. Kaitset vajavad metsakooslused. - Eesti Mets, 8, 10-16.
17. Kask, R. 1996. Eesti mullad. Mats, Tallinn, 239 lk.
18. Kielland-Lund, J. 1982. Die Waldgesellschaften SO-Norwegens. - Phytocoenologia, 9, 53-250.
19. Klimo, E., Hager, H. 2001. The floodplain forests in Europe. Current situation and perspectives. European Forest Institute Research Report, 10. Brill, Leiden, 267 pp.
20. Klötzli, F. 1975. Edellaubwälder im Bereich der südlichen Nadelwälder Schwedens. - Ber. Geobot. Inst. ETH Stftg. Rübel, 43, 23-53.
21. Kreeb, K. H. 1983. Vegetationskunde. Methoden und Vegetationsformen unter Berücksichtigung ökosystemischer Aspekte. Verlag Eugen Ulmer, Stuttgart, 331 S.
22. Kull, E. 1925. Metsa kasvu tingimused Paala ja Pedja jõe madalikus. - Tartu Ülikooli Metsateaduskonna Toimetused, 5, 1-47.
23. Kõlli, R. 2003. Eesti muldade määraja. Eesti Põllumajandusülikool, Tartu, 48 lk.
24. Kõlli, R., Lemetti, J. 1999. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Eesti Põllumajandusülikool, Tartu, 122 lk.
25. Lent, M. (toim.) 1999. Eesti taimede määraja. EPMÜ ZBI & Eesti Loodusfoto, Tartu, 447 lk.
26. Laasimer, L., Masing, V. 1995. Taimestik ja taimkate. - Raukas, A. (koost.). Eesti. Loodus. Valgus, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 364-396.
27. Lillema, A. 1958. Eesti NSV mullastik. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 199 lk.
28. Lillema, A., Michelson, H. 1959. Lääne-Eesti jõelammide ja mereranniku üleujutusalade mullastikust ja niidutüüpidest. - Eesti NSV TA Toim., biol., 2, 94-105.
29. Lippmaa, T. 1932. Beiträge zur Kenntniss der Flora und Vegetation Südwest-Estlands. - Eesti Loodusteaduste Arhiiv, seeria 2, 13, 3, 1-253.
30. Lippmaa, T. 1935. Eesti geobotaanika põhijooni. - Acta Inst. et Horti Bot. Univ. Tartuensis, A 28, 4, 1-151.
31. Lunts, J. 1938. Uhtlamm-mets Jänijõel. - Eesti Loodus, 3, 124-128.
32. Lõhmus, E. 2004. Eesti metsakasvukohatüübid. Eesti Loodusfoto, Tartu, 80 lk.
33. Lõhmus, P. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala samblikud. Lepingu nr. L-9/2 aruanne. [Käsikiri Looduskaitseühingus "Kotkas"].
34. Marvet, A. 1967. Jänijõe uhtlammimetsa taimkattest. - Trass, H. (toim.). Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 58, 51-69.
35. Marvet, A. 1970. Eesti taimekoosluste määraja. - Abiks Loodusevaatlejale, 61, 1-62.
36. Masing, V. 1966. Metsatüüpide rühmad Eestis. - Eesti Loodus, 1, 24-29.
37. Masing, V. 1969. Metsatüpoloogia probleeme. - Trass, H. (toim.). Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 59. Valgus, Tallinn, 150-169.
38. Matuszkiewicz, J. 1977. Pflanzensoziologische Übersicht der Waldgesellschaften von Polen. Teil 4. Die Fichten- und Tannenwäldern. - Phytocoenosis, 6, 151-226.
39. McCune, B., Mefford, M. J. 1999. PC-ORD. Multivariate analysis of ecological data, version 4. MjM Software Design, Gleneden Beach, Oregon, USA, 237pp.
40. Mitsch, W. J., Gosselink, J. G. 1993. Wetlands. 2nd ed. Van Nostrand Reinhold, New York, 722 pp.
41. Moravec, J., Husová, M., Neuhäusl, R., Neuhä uslová-Novotná, Z. 1982. Die Assoziationen mesophiler und hygrophiler Launwälder in der Tschechischen Sozialistischen Republik. - Vegetace ČSSR, ser. A, 12, 1-292,
42. Nilsson, C. 1992. Conservation management of riparian communities. - Hansson, L. (ed.). Ecological principles of nature conservation. Elsevier Applied Science, London, 352-372.
43. Oberdorfer, E. 1953. Der europäischer Auenwald. - Beitr. Naturk. Forsch. SW-Deutschl., 12, 23-70.
44. Odland, A. 1992. A synecological investigation of Matteuccia struthiopteris - dominated stands in Western Norway. - Vegetatio, 102, 69-95.
45. Oszlányi, J. 2001. Present conditions of the Lower Morava floodplain forests in Slovakia. - Klimo, E., Hager, H. (eds.). The floodplain forests in Europe. Current situation and perspectives. European Forest Institute Research Report, 10. Brill, Leiden, 1-16.
46. 1. Aruanne botaanilistest uuringutest Alam-Pedaja looduskaitsealal. [Käsikiri Looduskaitseühingus "Kotkas"].
47. 2. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon. Keskkonnaministeerium & ÜRO Keskkonnaprogramm, Tallinn, 297 lk.
48. 1. Aruanne botaanilistest uuringutest Soomaa Rahvuspargis. [Käsikiri Soomaa Rahvuspargis].
49. 2. Rare and threatened plant communities of Estonia. - Biol. Conserv., 41, 11-37.
50. Paal, J. 2002. Eesti taimkatte kasvukohatüüpide klassifikatsioon (Paal, 1997 järgi, parandatud ja täiendatud autori poolt). - http://www.botany.ut.ee/jaanus.paal/etk.klassifikatsioon.pdf.
51. Paal, J. 2004. "Loodusdirektiivi" elupaigatüüpide käsiraamat. Digimap OÜ, Tallinn, 284 lk.
52. Paal, J., Ilomets, M., Fremstad, E., Moen, A., Børset, E., Kuusemets, V., Truus, L., Leibak. E. 1999. Eesti märgalade inventeerimine 1997. a. Projekti "Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia" aruanne. Eesti Loodusfoto, Tartu, 166 + xxviii lk.
53. Parmasto, E. 1998. Hästi peidetud mets. - Eesti Loodus, 5/6, 207-208.
54. Piho, A. 1962. Lammimullad. - Kitse, E., Piho, A., Reintam, L., Rooma, I., Tarandi, K. Mullateadus. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn, 338-346.
55. Podani, J. 2000. Introduction to the exploration of multivariate biological data. Backhuys Publishers, Leiden, 407 pp.
56. Pork, K. 1960. Kesk-Eesti luhaniitude keskkonnatingimustest. - Kumari, E. (toim). Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 52. Tartu, 51-66.
57. Pork, K. 1964. Taimkatte genees ja antropogeensed suktsessioonid luhtadel (Andmed Põltsamaa ja Pedja jõe luhtadelt). - Kumari, E. (toim). Loodusuurijate Seltsi aastaraamat, 56. Tartu, 97-112.
58. 1. Alnus glutinosa-dominated wetland forests of the Baltic Region: community structure, syntaxonomy and conservation. - Plant Ecology, 129, 49-94.
59. 2. Vegetation of wetland forests in Latvia: A synopsis. - Ann. Bot. Fenn., 34, 91-108.
60. Regierungspräsidium Kassel 2001. Bearbeitung des Landschaftsrahmenplans. Landschaftsrahmenplan Nordhessen 2000. - http://www.rp-kassel.de/themen/naturschutz/lrp2000/bestand/a_7/a_7_14/b_a_7_143. htm
61. Rychnovská, M., Bednář, V. 1998. Floodplain forest: herb layer as indicator of its ecological status. - Acta Univ. Palackianae Olomucensis Fac. Rer. Nat., Biol., 36, 7-15.
62. Scamoni, A., Passarge, H. 1963. Einführung in die praktische Vegetationskunde. VEB Gustav Fischer Verlag, Jena, 236 S.
63. Sirgo, V. 1936. Emajõe alamjooksul Peipsiäärsel madalikul asuvaist taimeühinguist. - Looduseuurijate Seltsi aruanded, 42, 1/2, 112-172.
64. Solińska-Górnicka, B. 1987. Alder (Alnus glutinosa) carr in Poland. - Tuexenia, 7, 329-346.
65. StatSoft Inc. 2001. STATISTICA (data analysis software system), version 6. - www.statsoft.com.
66. Ter Braak, C. J. F., Šmilauer, P. 2002. CANOCO reference manual and CanoDraw for Windows user's guide. Biometris, Wageningen & České Budějovice, 499 pp.
67. Valk, U. 1988. Soode kasvukohtade liigitus. - Valk, U. (toim.). Eesti sood. Valgus, Tallinn, 76-84.
68. Viirok, E. 1934. Koiva jõe madalik. - Loodusevaatleja, 5, 1, 6-12.
69. Wiebe, C. 1998. Ökologische Charakterisierung von Erlenbruchwäldern und ihren Entwässerungsstadien: Vegetation und Standortverhältnisse. - Mitt. Arbeitsgem. Geobot. Schleswig-Holstein und Hamburg, 56, 1-156.
70. WRB 1998. World reference base for soil resources. - World Soil Resources Reports, 84. FAO, Rome, 109 pp.